Muretsemisest
- Ilona Karula
- Mar 27, 2020
- 2 min read
Täna unustasin ennast tugitooli istuma kui järsku kella vaadates oli mitu head tundi juba möödunud.
Esitasin endale küsimuse, et mille põnevaga oma aega sisustanud olin, et aeg linnulennult mööda sai?
Vastuseks tuli muretsemine.
Ma kadusin oma muretsemise sisse nii ära, et ülejäänud maailm kadus koos minuga.
Aeg on minu kalleim vara ning oli ikka valus küll seda niisama arutult raisata, kuigi jah, vahel tuleb ka mitte millegagi tegelda.
Seepeale kiirustasin tütrega randa mediteerima.
Meil on välja kujunenud oma lemmik rand, kus on ihult ja hingelt väga toetav olla. Niipea kui hingasin sõõmu värsket mereranna õhku sisse, sain tunda pehmet tuulekest ja sooja päikesepaistet oma näol, hakkasid hajuma ka muremõtted.

Comentarios