Inimlikkusest

Millal muutuvad elu ja asjad keeruliseks?

Elu muutub keeruliseks siis kui inimesed üksteisega ei arvesta. Näiteks õnnetused saavad aset leida juhul kui kumbki osapooltest ohtu ei märka. Piisab juba kui üks märkab ohtu ja tekib võimalus hullem ära hoida. Samamoodi on bürokraatiaga. Kui ametnikul on nina ainult paberites, ajades näpuga ranget järge, siis võib ka kõige lihtsamast teekonnast kujuneda üleliigsete liigutustega kadalipp, mis kõigi aega kulutab ja närve raiskab.

Täna näiteks pidin ühe toimingu teostama, aga kuna mul ei olnud digiajastul vastavat dokumenti paberkandjal kaasas, siis saadeti mind teise linna otsa tagasi. Ometi pole minult kunagi antud paberit nõutud, ühtegi lahtrit täidetud ega kuhugi templit löödud, sest kogu informatsioon on elektroniseeritult kätte saadav. Täna lihtsalt sattus ametnik, kes sai tunda ennast sekundiks pooljumalana, et teisele oma võimu (loe: võimetust olla inimlik) näidata.

Paraku piirab inimlikkust väikese inimese suur minapilt. Mina siin ja mina seal. Seda, mida teised tunnevad, milline on minatamise tagajärg ei mõelda, ammugi mitte ei suudeta seoseid luua.

Võimetus olla inimlik näitab võimetust teistega arvestada.

Kui puudub oskus enda kõrval teisi märgata, siis puudub võime luua asjade vahel seoseid. Ilma seosete loomiseta ei saa muutuda elu ega suhted sujuvamaks. Nii juhtubki, et inimese nina koos tema minaga kõnnib kõige ees ja jätab endast maha probleemide ahelaid ja segaduste sõlmi, mida oleks saanud märkamise korral ennetada, et muuta meie kõigi elu kergemaks.

Näiteks on meil Stuudios hea tava reegel, et avalikus tualettruumis ei käida sokkis, kuna selle tagajärjel riidest madratsid määrduvad kergelt ja järgmistel külalistel ei ole meeldiv ebahügieenilist stuudiovarustust tarbida. Ikka leidub neid, kes mõtlevad, et oh, mis siis, ma lippan korra ära ja edasi solvutakse kui selle kohta märkus tehakse. Ega siis mina pole hull puhtusefriik, vaid mõtlen ikka kõigile külalistele, keda käib nädalas läbi üle saja, et teil oleks mugav ja puhas saalis viibida.

Inimlikkus on emotsionaalse intelligentsuse mõõdupuu. See on võime luua tasakaalu enda ja ümbritseva vahel. See on igaühe enda sisemine tunde-eetika ja arvestamise koodeks: “Ma püüan toimida selliselt, et sul oleks hea ja mul oleks hea, et meil kõigil oleks lihtsam.”

"Inimlikkusel on tugevaim vägi muuta meie kõigi elu lihtsamaks. Kui me kõik arvestaksime rohkem üksteisega tekiks meile kõigile hingamisruumi juurde."

/Ilona Karula/ www.algolemus.com Kõiksuse Kanaldused Stuudio