Kõiksuses on pikemat aega üleval olnud sõnum, mille üle oleme Stuudios palju arutlenud: "Kui sul ühtegi võimalust ei ole ja kuidagi enam ei saa, siis tea, et väljaspool füüsilist reaalsust alati saab!"
Mul ei ole kombeks osalejate edulugusid enam jagada, sest nad teevad seda kohapeal ning foorumis nagunii ja kõik teavad, et surra-murra asemel töötavad Stuudio praktikad päriselt.
Täna tekkis tunne, et eelolevate sündmuste valguses võiks inspiratsiooniks ühe suurema loo ka väljaspool foorumit avalikustada.
/Naine, kelle kogemust jagan elas aastaid oma lapsega suure hirmu all, sest tervet kortermaja terroriseeris skisofreenik, kes juhtumisi oli tema naaber. Kui naabril hoog peale tuli, siis ta peksis, lõhkus ja laamendas, ähvardas majaelanikke ning käitus hullunult. Ta käitumine oli alati ohtlik ja ettearvamatu ning keegi ei teadnud, millal hääled peas käsivad reaalselt kellelegi kallale minna, kedagi rünnata või ära tappa.
Kas kujutate ette kui suur oli majaelanike stress, eriti neil, kellel peres kasvamas kooliealised või väiksemad lapsed?
Kas kujutate oma elu ette, mil igapäevaselt oma kodust väljudes või sinna sisenedes halvab teid suur hirm kohata trepikojas ohtlikku inimest?
Kas kujutate ette, kuidas te planeerite iga käiku suure stressiga või jätate ühe hullu pärast üldse välja minemata?
Kas kujutate ette oma elu selliselt, et enamasti juurdlete selle üle, kust poolt praegusel hetkel väljas tuul puhub kui tekib vajadus pipragaasi kasutada?
Mina kujutan ette, sest kunagi aastaid tagasi jälitas mind naabermaja skisofreenik, kes ühel pimedal õhtul tänaval rõõmustades hõiskas: "Raisk, nüüd saan ma su ära tappa!"
Sama kortermaja hullu kohta, kellest eelpool jutt, on tehtud avaldusi igasse võimalikku kohta, aga seni tulutult, mis tähendas majaelanikele edasist kannatamist. Tean omast käest, et Eesti riigis peab keegi sulle noa kõri peale panema, alles siis võetakse midagi ette.
Osaleja, kes oma mure kurtis, ta tegi seda kõigest mõne kuu eest, mil saabus "Lahenduste loomise praktikasse". Püüdsime üheskoos leida erinevaid töövõtteid ja energiatöö tehnikaid selle hullu olukorra taltsutamiseks, aga see, mis järgnevalt aset leidis kuulub juba suuremate edulugude kilda.
Osaleja võttis kasutusele vaakumenergia tehnikad, mida olen vahepeal täiendanud ning personaalselt ja vajaduspõhiselt uute "lisadega" edasi jaganud. Need on tänaseks tõesti kaugemale arenenud kui seni raamatutes kirjas ja peagi plaanin ka Stuudios midagi uut jagada. Lisaks vaakumile praktiseeris osaleja lahenduste loomise tehnikat ning tulemused ei lasknud ennast kaua oodata.
Esmalt võttis skisofreenik ennast mitu tooni vaiksemaks. Edasi oli teda maja peal juba vähem kuulda-näha. Ja nüüd tuleb power lahendus: SKISOFREENIK KOLIS MAJAST MINEMA!
Läks aega paar kuud kui kolimisauto seisis kortermaja ees ning mehed tassisid mööblit välja.
Siinkohal ei hakka ma oma energiatöö tehnikaid kiitma, vaid tahan kiita osalejat, kes otsustas ise ohjad haarata ja oma reaalsust koheselt muuta. Võin käe südamele panna ja anda garantii, et õigesti ja teadlikult praktiseerides elu muutub. Ja kui elu ei muutu, siis on järelikult tegemist laisa või kehva praktiseerimisega. Mina tean, et need tehnikad toimivad ja sajad usinad praktiseerijad teavad ka.
Minu jaoks oli kogu loo jooksul kõige suuremaks üllatuseks aeg, et see tõsine lugu nii kiiresti positiivse lahenduse leidis./
Commentaires